Minu valimiskompass vol. 1

Kirjutasin oma Facebooki lehel hiljuti lühikese ülevaate minu kogemustest Delfi ja Postimehe valimiskompassiga. Järgnevalt läbin need teiega uuesti, et pisut oma maailmavaadet lahti seletada. Alustame Postimehest:

Kas riik peaks läbi maksupoliitika reguleerima esmatarbekaupade hinnataset? – see on üpris absurdne küsimus, kuna riik on seda ju alati teinud ja teeb ka tulevikus, omaette küsimus on see, et riiklik maksupoliitika kaupmeestele korda läheb (Euro ju hinda ei tõsta ja alkohindade tõus Eestis ei olnud ju ainult riigi teha)
Kas inimesed peaksid rohkem ise vastutama vanaduspõlves hakkamasaamise eest? – Ideaalis kindlasti, samas ei saa eeldada, et inimesed sellega reaalselt ka hakkama saaksid ja kõigil oleks selleks ka võimalus. Sellepärast leian, et näiteks II samba kaotamine oleks väga halb samm See ei tähenda, et inimeste majandusteadlikkust ei peaks juba maast madalast õpetama hakata, nagu ka võimet enda vanaduspõlv ka ise paremaks teha.
Kas Eesti kodanikel peaks olema õigus algatada seaduseelnõusid ja muuta olemasolevaid seadusi läbi rahvahääletuste? – Olen rahvahääletustest ka pikemalt kirjutanud. Leian, et suurem osa rahvast, kaasa arvatud ma ise, ei ole piisavalt kompetentsed tegema seaduseelnõusid või muutma keerukaid seadusi. Selle jaoks on oma ala eksperdid. Samas peab rahva häält loomulikult kuulama seoses riigi ja tema poolt pakutavate teenustega ja nende kvaliteediga. Enesestmõistetav on ka rahvahääletusele panna põhiseaduse ja riikliku korra muutusega seotud eelnõud ning miks mitte kuulata ja järgida ka rahva meelestatust tervet ühiskonda puudutavatel teemadel.
Kas isikuvabaduste piiramine on õigustatud, kui seda nõuavad riigi julgeoleku huvid? – Ikka, aga siin tekib nüüd küsimus, et kus ikka jookseb see riigi julgeoleku huvi piir. Politseiriiki ei soovi keegi, aga riiki, kus kuritegevus ja terrorism vohab, samuti mitte.
Kas eesti rahvuskultuuri peaks kaitsma? – Muidugi, oleme ju unikaalsed.
Kas Eestisse püsivalt elama asuvad välismaalased peaksid olema kohustatud ära õppima eesti keele kui ka omaks võtma kohalikud väärtused? – Kindlasti, samas on minu jaoks omaette küsimus, mis imeloom on see “kohalikud väärtused”?
Kas homoseksuaalseid paare tuleks seaduse silmis käsitleda perekonnana? – Kindlasti, elame siiski aastas 2019.
Kas abielu on õigem kooseluvorm kui vabaabielu? – See on päris absurdne küsimus. Kõige õigem kooseluvorm on see, mida need 2 inimest, kes tahavad koos elada, omavahel kokku lepivad. Kes soovib abielluda, nende jaoks on see õigem jne.
Kas sooline diskrimineerimine on Eestis probleem? – Usun et küll, eriti just palgalõhe tõttu.
Kas NATO liikmeks olemine on Eestile kasulik? – Muidugi
Kas Venemaa on Eesti jaoks julgeolekuoht? – Ajalugu näitab, et praegune Venemaa on kõikidele oma naabritele julgeolekuoht.
Kas majanduskasv ja uute töökohtade loomine on olulisem, kui sellega kaasnev võimalik oht looduskeskkonnale? – Ei, aga siin on vajalik kindlasti adekvaatne hinnang “võimalikule” ohule.
Kas Euroopa Liidu koostöö peaks suurenema? – Täiesti arusaamatu küsimus, mis valdkonnas, mis selle all mõeldakse?
Kas Eesti peaks seadma endale eesmärgiks lähema 25 aasta jooksul loobuda põlevkivi baasil toodetud elektrist? – Eesmärgiks peaks olema jätkusuutlik energiatootmine. Kui 25 aasta jooksul leiame põlevkivile mõistliku alternatiivi, siis muidugi, aga see ei peaks olema eesmärk omaette. CO2 hinnatõusu vaadates ei ole samade trendide jätkumisel põlevkivi kasutamine juba õige pea otstarbekas tahame seda või mitte.
Kas abort on vastuvõetav pereplaneerimise meede? – tõenäoliselt kõige ebameeldivam küsimus. Pole seda kunagi pereplaneerimise meetmena vaadanud ja minu jaoks ei tohiks see seda ka olla. Samas on see kindlasti kahest halvast parem, kui see teine variant oleks soovimatu laps või veel hullem kuskil illegaalses urkas tehtud abort. Kindlasti tehakse Eestis liiga palju aborte, aga fookus peaks olema nende probleemidega tegelemisel, mis seda põhjustab, mitte sellel, et see meetod keelustada, mida küsimus ilmselgelt üritab provotseerida.
Kas kaitsekulutuste osakaal riigieelarves peaks praegusega võrreldes suurenema? – Usun, et see on hetkel seal, kus peab olema.
Kas riik peaks läbi riiklike ettevõtete osalema majandustegevuses? – Strateegiliselt olulistes valdkondades jah, aga muidu mitte.
Kas riik peaks senisest rohkem toetama ja soodustama ettevõtjate tegevust? – Riik peaks looma ettevõtjatele maailma parima ettevõtluskeskkonna. Isiklikult ei ole toetuste fänn, aga regionaalpoliitikas on see vajalik meede.
Kas rohkem raha teenivad inimesed peaksid praegusest enam makse maksma? – Ei, ja mis summast rohkem raha teenivad? Taaskord kohutav ülesehitus. Kui siin on mõeldud astmelist tulumaksu, siis mina pigem maksustaks luksuskaupu, kinnisvara jms.
Kas riik peaks ühiskonnas edendama euroopalikke liberaalseid väärtusi? – kas need on nüüd need kohalikud väärtused millest enne jutt käis? Või erinevad kuidagi? Arusaamatu küsimus, usun, et igas Euroopa riigis oma väärtused ja omakorda nendes riikides on väga palju erinevaid kogukondi, kus on taas omad väärtused…
Kas sõnavabadust avalikus ruumis peaks piirama, kui see riivab mõne vähemuse tõekspidamisi? – Usun sõnavabadusse, aga kuskil tuleb kindlasti piir ette.
Kas riik peaks Eesti rahvaarvu vähenemist peatama täiendavate sündimuse suurendamiseks suunatud meetmetega? – Jah, kuigi minu jaoks on väga võõras väljend “sündimuse suurendamiseks suunatud meede”. Üldjoontes on ikka nii, et peret luuakse kui tuntakse ennast turvaliselt, suhtes ollakse kindlad ja tulevikus ei ohusta majandusraskused ning riik pakub piisavalt sotsiaalset ja üldüldist turvalisust.